Letiphuma Embili Tenkhulumo Lemayelana Nesimo Selive Yasemkhatsini Wemnyaka kucala kwekusebenta kubetindzaba kwalokwentiwa kabakusha

Mengameli Jacob Zuma wetfule Inkhulumo yakhe Lemayelana Nesimo Selive Yasemkhatsini Wemnyaka (SoNA) kubetindzaba lapha e-Union Buildings ePitoli ngeLesibili ti-11 Ingci 2015. Letindzaba letetfuliwe tigcile emsebentini lowentiwe nguhulumende ekwetfuleni umnyaka wekucala weLuhlaka Lwendlelalisu Yethemu Lesemkhatsini (MTSF) 2014-2019, njengaloku lubekiwe ku-SoNA ngeNdlovana 2015.

I-MTSF, iLuhlelo Lwekwenta lwahulumende, yeyame eLuhlelweni Lwavelonkhe Lwentfutfuko (NDP), inkhombandlela yetenhlalomnotfo yalelive yekubukana nensayeya yebuphuya, kuswelakala kwemisebenti kanye nekungalingani kungakafiki 2030.

Kwatisa ngeLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica

ENkhulumeni yakhe Lemayelana Nesimo Selive ngeNdlovana 2015, Mengameli Zuma wamemetela Luhlelo Lwemaphuzu Layimfica lekwenyusa kukhula kutemnotfo kanye nekudala ematfuba emisebenti ledzingeke kakhulu. Loluhlelo Lwemaphuzu Layimfica luyimphendvulo kulensayeya yekukhula kancane kwemnotfo waseNingizimu Afrika.

Kwengeta kulokukhula lokucatjangwako kwemaphesenti lamabili kwa-2015, Luhlelo Lwemaphuzu Layimfica lunganonophisa kukhula kwemnotfo ngemaphesenti langu-0,8% esikhatsini lesifisha nangeliphesenti linye esikhatsini lesidze.

Tincenye taloluhlelo ngunati letilandzelako:
1. Kusombulula insayeya yemandla agezi.
2. Kuvuselela tekulima nekuhlelenjiswa kwemikhicito yalokulinyiwe.
3. Kuchutjekiselwa embili kwenzuzo nobe kwengetwa kwentsengo yetimbiwa.
4. Kwetfula ngalokuphumelelisako lokwengetiwe kweLuhlelo Lwekwenta Lwenchubomgomo Yetetimboni
5. Kukhutsata kusisa kwemkhakha wangasese.
6. Kunciphisa kungaboni ngasolinye etindzaweni temsebenti
7. Kuvulela ematfuba emabhizinisi lamancane lasemkhatsini kanye nalamancane kakhulu (SMMEs), tinhlangano telubambiswano, emabhizinisi asemalokishini kanye newasemaphandleni.
8. Kuhlelwa kabusha kwembuso nekusimamisa indzima yetinkampani tembuso, sakhiwonchanti sethekhinoloji yelwati lwetekuchumana nobe kwandziswa kwekustjalaliswa kweluhlelochumano lolwenabile-, emanti, kutfutfwa kwendle kanye nesakhiwonchanti setekutfutsa.
9. Umklamo wekunonophisa lobitwa i-Operation Phakisa, uhlose kukhulisa umnotfo waselwandle kanye naleminye imikhakha.
 
TEKWAKHA IMPHAHLA

Kusisa nekusungulwa kwemisebenti

Kusekelwa nguhulumende kusite umkhakha wetetimoto kutsi ukhicite emayunithi langetulu kwe-566 000 nga-2014 kusukela kumayunithi la-356 800 nga-2000.

Loku kusekelwa kutfutfukise kutfunyelwa ngephandle kwetimoto kusukela kumayunithi la-11 000 nga-1995 kuya ngetulu kwemayunithi la-270 000 nga-2014. Ngaleyo ndlela kudaleke imisebenti le-300 000 kumkhakha wetetimoto.

Kusisa lokumcoka kuphindze futsi kwentiwa emikhakheni yekwakha timphahla lebalulekile lenjengasemkhakheni wetimoto, wetekulima newe-elekthronikhi.
Loku kufaka ekhatsi tigidzigidzi le-R5 letifakwe bakaMercedes Benz, tigidzigidzi leti-R3 bakaFord, tigidzigidzi le-R4 baka-Uniliver kutikhungo letine eminyakeni leyengcile kanye netigidzigidzi letiR228 letifakwe bakaSamsung.

Nga-2014, timoto letitfunyelwe emaveni langephandle tiletse samba lesilinganiselwa kutigidzigidzi le-R115, lokulingana ne-12,7% yesamba sesisonkhe salokutfunyelwe kulamanye emave kwalelive.

Kungenelela kwahulumende kuhlose kuvimba kwehla kwemkhakha wetimphahla, wetindvwangu, wesikhumba kanye neweticatfulo lokuholele ekutseni imisebenti le-68 000 ingalahleki kulomkhakha.

Ngasekupheleni kweNdlovulenkhulu 2015, samba lesitigidzigidzi le-R3,7 sivunyiwe kutsi kusekelwe ngaso lomkhakha wangasese kusukela kwasungulwa Luhlelo Lwekucudzelana Ekwakhiweni Kwetindvwangu Newetimphahla nga-2010.

Kusukela nga-2009, hulumende ngekusebentisa Litiko Letekuhweba Netimboni (dti) – usekele timboni letikhicita lokulinywako ngesamba lesilingana tigidzigidzi le-R1,2 ngekusebentisa tinhlelo letahlukahlukene.

Kutfutfukiswa kwetetimboni

Kuchubeka nekukhutsata kutfutfukiswa kwetetimboni kulelive, hulumende emkhatsini wekungenelela lasakwentile, wetfule Luhlelo Lwabosotimboni Labamnyama, lokuhloswe ngalo kutsi kuntjintjwe umkhakha wetekwakha imphahla kanye nekuvula ematfuba abosomabhizinisi labamnyama.

Kusekelwa ngetimali kwekucala lokusigidzigidzi sinye semarandi (R1b) lesivela ka-dti kulomnyakatimali wa-2015/16 sesivele sikhona kanye netigidzigidzi le-R23 letibuya eNhlanganweni Yekutfutfukiswa Kwetetimboni kuleminyakatimali lemitsatfu letako.

SAKHIWONCHANTI
 
Hulumende kanye nema-ejensi emmango basise ngetulu kwesigidzigidzi sinye (R1 trillion) kusakhiwonchanti kusukela nga-2009 na-2014.
 
Lokusisa kwentiwe kutemandla agezi, emigwacweni, kuloliwe, emachwebeni ekungena nekuphuma eveni, kutekutfutsa temmango, kutemanti lamanyenti nasekuhanjisweni kwendle, etibhedlela, kutakhiwonchanti temfundvo lesisekelo kanye nakumiklamo lemisha lefana neluhlelochumano nemhlaba ngelucwaningo lwesayensi i-Square Kilometre Array kanye nasetipopolweni letingumabonakudze teMeerkat.
 
Kucala kwekusebenta kweLuhlelochumano lolwenabile

Ekupheleni kwenyanga yeNgci 2015, emakhebuli e-fibre optic la-41 351 km asatjalalisiwe kute anikete umnotfo emandla ekusebenta kweluhlelochumano lolwenabile.

Kuntjintjela kudijithali

Ngenyanga yeNdlovulenkhulu 2015, iKhabhinethi ivume tichibiyelo tekugcina Tenchubomgomo Yekuntjintjela Ekusakateni Ngedijithali, letente kutsi lomklamo ucale usebente. IKhabhinethi iphindze yakuvuma kutsi hulumende anike emabhokisi etekuchumana ngendlela yedijithali amahhala lawo makhaya laphuyile latigidzi letisihlanu lanabomabonakudze.

Nanome lelive lingakaphumeleli kuntjintjela ku-dijithali ngamhla ti-17 Inhlaba 2015 njengelusuku lolwabekwa yiNyonyana Yetekuchumana Yemave Ngemave, kepha lomnyenti umsebenti waya eluhlelweni lolutawuholela ekuntjintjeleni kudijithali lokutakwenta madvute nje.

Lihhovisi Letekuchumana selisayine sivumelwano setinkhulumiswano nemave langubomakhelwane – iBotswana, iNamibia, iMozambiki, iLesotho kanye nelaseSwatini – kute kuncishiswe kutsikameteka kwemagagasi emoya ngale kweminyele.

EMANDLA AGEZI

Inchubekelembili lephatsekako seyibekhona ekusombululeni tinsayeya temandla agezi eNingizimu Afrika kusukela kwasungulwa Luhlelo Lwemaphuzu Layimfica ngeNgongoni 2014.

Kusebenta kanye nekugcinwa kwetikhungo tisebenta ka-Eskom kuyachubeka kubancono kute kucinisekise kutsi tikhungo temandla agezi tigcinwa tisebenta kahle kute tikhone kuphehla gezi ngekwemandla ato.
 
I-Eskom isayine tivumelwane Tekutsenga Emandla Agezi Kwesikhatsi Lesifishane lokutawuletsa kuphakelwa kwagezi lokwengentiwe kute kuhlangabetanwe nekusweleka kwagezi ngenca yekulungiswa kwetikhungo kanye nangetikhatsi lapho gezi udzingeka khona kakhulu.

Lamanye ema-megawatts lange-800 (MW) atawungetwa eluhlelweni lolukhulu ngekusebentisa kuphehla ngekuhlanganyela.
 
Tinhlelo tekonga emandla agezi tivete umphumela wekonga ema-megawatts la-450 kanye nekunciphisa intfutfu.
 
Imiklamo leyahlukahlukene ye-Luhlelo Lwemkhicito Wemandla Agezi Lotimele Wemandla Lavuselelelwako kwanyalo uphakela ema-MW la-1800 eluhlelweni lolukhulu.
 
Kuleminyaka lemibili nesigamu letako, lemiklamo le-92 yeluhlelo lwemandla agezi lavuselelelwako itawuphakela samba le-6 327 MW eluhlelweni lolukhulu.
 
Kuhlolwa kwaletinye tindlela letahlukahlukene tekuphehla gezi kuyachubeka, lokufaka ekhatsi imiklamo lewela iminyele yesifundza se-SADC lokufaka ekhatsi emanti, igesi kanye nemalahle.
 
Kuphakelwa kwagezi kwesikhatsi lesisemkhatsini nalesidze, luhlelo lwenozi selusesigabeni lesisetulu kantsi tivumelwane tekuyitsenga kufanele kutsi tiphotfulwe ngemnyakatimali wa-2015/16.
 
Luhlelo Lolukhulu Lwekusetjentiswa Kwegesi lolulungisiwe, lolutawukhutsata intfutfuko nekusisa embonini yegesi, lutawushicilelwa.
 
Hulumende utawuchubeka asebente ngenhloso yekutfola emandla agezi lahlanganisiwe lasimeme kute kucinisekiswe kutsi kubakhona emandla agezi nyalo kanye nasesikhatsini lesitako.

UMNOTFO

Umnotfo waseNingizimu Afrika, njengayo yonkhe iminotfo yemhlaba, uyachubeka ngekudvonsa kamatima kute uphindze utfole umdlandla wekukhula ngembi kwetinkinga tetetimali.

INingizimu Afrika itimisele kukhulisa umnotfo wayo ngemaphesenti lasihlanu nga-2019, kodvwa lelizinga lekukhula nga-1,5% lokwenteke nga-2014 kukhashane kakhulu kunenhloso yeLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko.

Kodvwa, nanome kunekukhula lokuhamba kancane mhlaba wonkhe, kukhula kutemnotfo kulindzeleke kutsi kwenyuke lokungenani kufinyelele kumaphesenti lamatsatfu kuleminyaka lemitsatfu letako, ngobe kuswelakala kwagezi – lokungiko lokusihibe lesikhulu – kulindzeleke kutsi kwehle.
 
Kwesekela kusisa

Mhla ti-7 Ingci, emhlanganweni weLicembu Lamengameli Letekusebenta Kwemabhizinisi lacocisana, emkhatsini waletinye tintfo, ngesidzingo sekwenta ncono kulawula kusebenta ngalokuphumelelisako kanye nangetikhatsi letibekiwe tekusekela kusisa. Ngako-ke, kucala kwekusebenta kweluhlelo Lwetindzawo Temnotfo Letikhetsekile kutawuchubeka.

Kusungulwa kwesikhungo lesitawubukana netekusisa nome indzawo yekwetfulwa kwetinsita kuyachubeka kute kusekelwe kusisa kwasekhaya kanye nekwemave ngemave. Luhlelo lwekuhlola kusebenta kwaso sekuvele kusunguliwe ka-dti.

Lesikhungo sitakwenta ncono simo sekusisa kanye nekukhutsata kwentiwa kwemabhizinisi ngekutsi kubonwe lapho kufike kube netihibe khona, kususwe tihibe tekuphatsa, kuncishiswe kulawula lokungenamphumelelo, kubekwe tindlela tekwenta, kwenta ncono sikhatsi lesitsatfwako nakwentiwa umsebenti, kuchumanisa kanye nekusombulula masinyane imibuto yetekusisa.
 
Imitsetfo lemisha ye-Visa

Ngekulalela tikhalo mayelana nemitsetfo lemisha ye-Visa, hulumende usungule Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna (IMC) lelimayelana Nemitsetfo Yekungena kulelive.

Le-IMC itawubukana netinkinga lebetingakahloswa nalemitsetfo lemisha yekungena kulelive kumikhakha leyahlukahlukene, lokufaka ekhatsi tekuvakasha netekusisa.

Sihlalo wale-IMC Lisekelamengameli Ramaphosa kantsi lakhiwe Indvuna Yetekuvakasha, Yetasekhaya, Yetetimboni Nekuhweba, Yetekutfutfukiswa Kwemmango kanye Neyetentfutfuko Yetemabhizinisi Lamancane.

KUTFUTFUKISWA KWETEMABHIZINISI LAMANCANE

Kungenelela lokubekwe embili kutsi kuvulwe ematfuba ema-SMME, tinhlangano letisebenta ngekubambisana kanye nekutsi emabhizinisi asemalokishini nasemaphandleni achubeke. Lokungenelela kufaka ekhatsi kusebentela kutsi kucaliswe ngekusebenta kwenchubomgomo wema-30% labekelwe eceleni ekusekela ema-SMME kanye netinhlangano letisebenta ngekubambisana.

Libhizinisi lelincane lilibhizinisi lelikhulu

Ema-SMME atawusekelwa kakhulu kutsi afinyelele ekutfoleni timakethe kanye netimali. Kulandzela indlela letsatselako nakusitwa ema-SMME kutawuncishiswa, lokufaka ekhatsi buyeketa umtsetfo wetemabhizinisi lamancane lokhona.

Kukhokhelwa kwebetfulitinsita

Kusungulwe iyunithi lekhetsekile eLitikweni Letekuhlela, Kwelusa Nekuhlola kusebenta kwahulumende kutsi iphenye emacala ekukhokhelwa emva kwesikhatsi nome ekungakhokhelwa kwebatfulitinsita, nanome i-imvoyisi lesemtsetfweni ingeniswe kungakapheli tinsuku leti-30.

TEBUDLELWANE BETISEBENTI

Lisekelamengameli Ramaphosa lihola tinkhulumiswano emkhatsini wetemabhizinisi netemisebenti kute kulungiswe budlelwane betisebenti.

Kuvumelana ngelivi linye mayenala nenchazelo yeMholo Wavelonkhe Lomncane sekufinyelelwe kuko eNtfutfukweni Yavelonkhe Yetemnotfo yeMkhandlu Wetisebenti.

Letinye tindlela tekunciphisa kungaboni ngasolinye etindzaweni temsebenti kufaka ekhatsi sivumelwane sekwenta Indlela Yekutiphatsa nakunetiteleka, kuvalelwa ngephandle kanye nekulamula lokufanele lokwentiwa yi-CCMA.

TEKULIMA

Yinkhulu inchubekelembili leseyentiwe ekutfutfukisweni kwema-Agri-Park, kuleto tindzawo letinge-44, kutfolakale letinge-43. Yinye i-Agri-Park itakwetfulwa eNyakatfo Nshonalanga.

Hulumende uyachubeka ngekucalisa kusebentisa letinye tinhlelo letimcoka teLuhlelo Lwekwenta Lenchubomgomo Yetekulima kute kusekwelwe kukhula nekubakhona kwemsebenti kutekulima nakukhicitwa kwalokulinywako.
 
Lelisu lifaka ekhatsi kusekelwa kakhulu kwebalimi bemapulazi lamancane labakhona nekufuna tindlela tekukhulisa linani lebakhiciti balokulinywako.

Emanti nekuhanjiswa kwendle

Hulumende sewubone kutsi emanti angumtfombolusito lobalulekile ekutfutfukiseni temnotfo futsi umsebenti uyachubeka ngekucalisa kusebentisa luhlelo lwemaphuzu layimfica kutemanti nasekuhanjisweni kwendle.

Lelisu lifaka ekhatsi:

  • kugcina letakhiwonchanti temanti nekuhanjiswa kwendle letikhona tisebenta kanye nekutitfutfukisa
  • kwakha emadamu lamasha kanye nekutfola emanti ladvonswa phasi
  • kwenta ncono lizinga lemanti
  • kusungula tindlela letincono tebuchwepheshe bekulawula lwati lwetemanti nekuhanjiswa kwendle
  • kucinisekisa kutsi kunendlela lehlangene yekulawula ncono lefana nemvume yekusebentisa emanti

Kutawubuyeketwa Umtsetfo Wetinsitakalo Temanti, 1997 (Umtsetfo we-108 wanga-1997) Kanye Nemtsetfo Wavelonkhe Wemanti, 1998 (Umtsetfo we-36 wanga-1998)
 
Hulumende uyangenelela ekuvimbeni kuvuta kwemanti lokudla lelive tigidzigidzi le-R7 ngemnyaka.

Luhlelo lwahulumende, ngekusebentisa Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle,  lwekucecesha labasebenta ngetandla nalabasebenta ngemaphayiphi kutsi balungise timpompi letivutako emimangweni yabo, lutawukwetfulwa ngalokusemtsetfweni eBhayi, eMphumalanga Kapa, mhla ti-28 Ingci. Licembu lekucala laba-3 000 selivele liyabutfwa kuwo lomnyakatimali wanga-2015/16.

Imfundvo lesisekelo

Imiphumela Yeluhlolo Lwavelonkhe Lwemnyaka wa-2014 luvete kutsi lokuhlosiwe eLibangeni 3 kulitheresi nakunyumeresi kwengciwe, lokufaka ekhatsi Libanga 6 Lulwimi Lwasekhaya.

Noko, kusebenta kwebafundzi eLibangeni le-6 nele-9 kuTibalo kanye naseLulwimini Lwekucala Lolwengentiwe solo kusasephasi kakhulu.

Kucalisa kwekusebenta kweNdlelalisu Letibalo, Isayensi Netekhinoloji kutawugcizelelwa kuciniswe kuto tonkhe tikolo. Hulumente utawuphindza futsi acinisekise kutsi bothishela bakhona kanye nekwentiwa ncono ekubacecesheni nasekubatfutfukiseni.

Kutfutfukiswa kweticu tekufundza kwalabo labafundzisa Libanga R solo kusachubeka njengendlela yesikhatsi lesidze yekufaka ligalelo lemfundvo lesezingeni.

TEMPHILO

Luhlelo Lwamhlabuhlangene Lwe-AIDS luyidvumisile iNingizimu Afrika ngendlela lebukene ngemphumelelo ne-HIV ne-AIDS.

Lokuphumelela kufaka ekhatsi kufinyelela lokwengentiwe kutidzambisiligciwane (ARV). Letintfo lokuphunyelelwe kuto tifaka ekhatsi kufinyelela lokungetiwe kutidzambisimagciwane kwelapha bantfu labaphila neligciwane lengculazi ne-AIDS. Kute kube ngulamuhla batigidzi leti-3,1 bantfu labatfola kwelashwa ngetidzambisimagciwane, lokwengca linani langa-2014/15 lebelihlosiwe letigidzi letintsatfu.

Kuhlolelwa sifo sesifuba kwengetiwe nyalo sekufinyelela kubantfu labatigidzi le-15,2 tebantfu, lokwengca linani lebelihlosiwe labatigidzi letisitfupha.
 
Umzabalazo wekulwa ne-HIV ne-AIDS uyachubeka, lokufaka ekhatsi kulwa nekutsatfwa njengelihlazo kuphatfwa ngulokugula kute kutsi labo labaphila naleligciwane bakhone kuphila timphilo letikhicitako.

Inchubomgomo Yavelonkhe Yelusha (NYP)

IKhabhinethi yemukele Inchubomgomo Yavelonkhe Yelusha ngeNkhwekhweti 2015. Licembu Lamengameli Lekusebenta Nelusha (PYWG) lisunguliwe, lakhiwe tinhlaka telusha netahulumende letiholwa Lisekela Lendvuna Yekuhlela, Kwelusa Nekuhlola eHhovisi Lamengameli uMnu. Buti Manamela. Licembu laMengameli Lekusebentisa Nelusha lichumanisa Inchubomgomo Yavelonkhe Yelusha.

Letinhlelo leticala kusetjentiswa tifaka ekhatsi:

  • kucecesha nekwelusa bosomabhizinisi labalusha kanye netinhlangano letisebenta ngekubambisana;
  • kwakha kabusha kanye nekubuketa kabusha Luhlelo Lwavelonkhe Lwekusita Bafundzi Ngetetimali;
  • kwandzisa linani lebafundzi labamukelwa emanyuvesi kanye nasemakolishi ekuceceshelwa umsebenti;
  • kucala kusebentisa tinhlelo tekutfola umsebenti telusha njengekufakwa kwemagiza lasebentisa emandla elilanga kanye nemabhokisi edijithali; kanye
  • nekucalisa kusebentisa tinhlelo tekutfola umsebenti kwemimango kanye nekwakha emagugu lalindzelekile kusakhamuti lesifanelekile.

TETIMAYINI

Tetimayini tiyincenye lemcoka emnotfweni waseNingizimu Afrika. Hulumende ukhatsatekile kutsi ngekulahleka kwemisebenti emikhakheni yetimayini nensimbi kutawuba nemtselela lomubi emindenini leminyenti, kumimango kanye nakumnotfo welive.

Kubukana nekulahleka kwemisebenti kumkhakha wetimayini, Indvuna Yetimbiwa, Adv Ngoako Ramatlhodi, ubite umhlangano walabatsintsekako kumabhizinisi nakutemisebenti yemikhakha yetimayini mhla ti-5 Ingci 2015.

Lomhlangano ukhone kubona tindzawo letinyenti tekusindzisa imisebenti kanye nekutfola letinye tindlela kunekutsi kulahleke imisebenti. Licembu leliniketwe umsebenti lasungulwa kutsi litfole tiphakamiso letinemininingwane.

Mhla ti-7 Ingci, Licembu laMengameli Letekusebenta Ngetemabhizinisi ligunyate hulumende kanye ne-Chamber of Mines kutsi bafune sisombululo ngaphandle kwetinkantolo, ngekulandzela umcondvo loku-Mining Charter lotsi, “uma sewuhlonyisiwe, uhlala njalo uhlomile.”

Umtsetfosivivinywa Wekuchibiyela Tetimbiwa Nephethroliyamu wabuyisela emuva ePhalamende kute udzingidze, phakatsi kwalokunye, kwelulekana eMkhandlwini Wavelonkhe Wetifundza, lobewutsatfwa njengalongakapheleli.

Litiko Letetimbiwa liyachubeka ngekutfumela imiyalo kutinkampani letingahambisani nemtsetfo. Kulengiswa kwemvume ye-Optimum Coal sekususiwe ngako-ke lenkampani yacondziswa kutsi ilungise tindzaba letiphatselene nekuhambisa tintfo ngekwemtsetfo.

I-Operation Phakisa

Hulumende wetfule nga-2014 indlelakwenta lenemiphumela ngekushesha, i-Operation Phakisa, emikhakheni yetemphilo kanye nasemnotfweni waselwandle.

I-Mining Phakisa, lehlose kutsi kube nalabazuzako kutimbiwa, itakwetfulwa ekupheleni kwa-2015.

Kusekelwa kwahulumnde wasekhaya

Hulumende bekasolo asekela bomasipala etindzaweni letahlukahlukene kute kucalise kusebenta kweluhlelo Lwekubuyela Kusicalonchanti, lolwetfulwa ngenyanga yeNyoni 2014 kute kufakwe umdlandla hulumende wasekhaya.

Tikhungo tahulumende kanye nemikhakha yangasese ikhutsatiwe kutsi ikhokhele tikweleti tawo kute bomasipala bakhone kusebenta ngemphumelelo.

Kute kube ngunyalo, sikweleti lesikweledwa bomasipala silinganiselwa kutigidzigidzi leti-R100, lokucishe kube samba lesiphindvwe kabili kusukela nga-2009.

KUPHEPHA NEKUVIKELEKA

Emayunithi lahlukahlukene eMbutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika – lokufaka ekhatsi tebunhloli tebugebengu, licembu lebemabherethi, kubonakala kwemaphoyisa, ema-Hawks, kanye Nebemabhizinisi Labalwa Nebugebengu, titolo tabomakhalekhikhini, Sikhungo saseNingizimu Afrika Selwati Ngetekubhanga Letinebungoti kanye netinkampani tekuphepha tangasese – abe nemphumelelo ekulweni nebugebengu lobentiwa etitolo letisemamoli.
  

Emaphoyisa atfole kutsi linyenti letitolo letisemamoli lihlaselwe tigebengu ngenhloso yekubamba inkunzi titolo tabomakhalekhikhini. Bomakhalekhikhini kanye naletinye tintfo te-elekthronikhi letintjontjiwe tiyatsatfwa tikhishwe lapha eNingizimu Afrika. Basolwa labanyenti, lokufaka ekhatsi bongcondvongcondvo bebugebengu babanjiwe.

Kubulawa kwemaphoyisa

Ngekulandzela kubulawa kwemaphoyisa lange-55 kusukela ngaBhimbidvwane kulomnyaka, Indvuna Yetemaphoyisa Nathi Nhleko icelwe kutsi iphindze ihlolisise kabusha lisu lemaphoyisa lekuphepha kute akhone kuphendvula ngemphumelelo nakahlaselwa.
 
Kuhlaselwa kweliphoyisa kusho kuhlaselwa kwemandla eligunya lembuso kanye nekuhlaselwa kwesive.
 
Bantfu baseNingizimu Afrika bacelwe kutsi badlale indzima lebonakalako ekulweni nalokuhlaselwa ngekutsi bakhombe labo lababulala emaphoyisa ngobe baphila nabo khona lapha emimangweni. Bantfu kufanele kutsi bachubeke ngekunika emaphoyisa lwati mayelana nabo bonkhe labatimbandzakanya etentweni tebugebengu kute kwakhiwe imimango lephephile.
 
Mhla ti-6 enyangeni nyeNyoni, kutawubanjwa inkonzo yekukhumbula onkhe emaphoyisa lashone ngekubulawa lapha eTindlini Tembuso ePitoli.
 
Inhlekelele yaseMarikana

Kucala kwekusebenta kwembiko lomayelana netehlakalo telusizi taseMarikana, eNyakatfo Nshonalanga, lokwaholela ekutseni kubulawe bantfu labangetulu kwe-44, kuyintfo lebekwe embili kutsi inakwe.
 
Kuphendvula kwaKhomishina Wavelonkhe Wemaphoyisa, Jenene Riah Phiyega, kuletincomo letentiwa Likhomishini laFarlam kutsi ngabe ukufanele yini kuphatsa lesikhundla, kuyabukwa.
 
Tinkhulumiswano tiyachubeka neTindvuna, tikhundla tato letitsintfwa ngulombiko waseMarikana, njengeMaphoyisa, Temisebenti, Tetimbiwa kanye Netekulungiswa Kwetimilo.
 
Sive sitakwatiswa kungasikudzala mayelana nenchubekelembili leseyentiwe ngekucala kusebenta kwaletincomo. Konkhe kungenelela kuhlose ekucinisekiseni kutsi sehlakalo lesinje asiphindzi senteke futsi lapha eNingizimu Afrika.

Kuhlaselwa kwebantfu bekufika

Kulandzela kuhlaselwa kwebantfu bekufika lokwenteke ngaMabasa lonyaka, I-IMC lebukene Nekungena kulelive lenta konkhe lokusemandleni kutsi kungaphindzi futsi kwenteke lokuhlaselwa kwebantfu bekufika.

Kukhona tinyatselo letitsatfwako lokufaka ekhatsi kwentiwa kabusha kwemtsetfo nekulawula, kwenta umsebenti webuphoyisa ngendlela lencono ngekusebentisa i-Operation Fiela-Reclaim, kanye nekugcugcutela kuhlalisana ngekuthula kanye nebunye emkhatsini wetakhamiti kanye nebetive labachamuka kulamanye emave.

I-IMC lebukene Nekungena kwebantfu kulelive itawuhlangana netinhlangano letimelele betive bakulamanye emave kanye nebantfu baseNingizimu Afrika ngenhloso yekuchubela embili letinkhulumiswano Mengameli Zuma latibambe nabo ngaMabasa 2015.

I-AFRIKA LENCONO

Kukhula ngesivinini kulelivekati lase-Afrika kuveta litfuba letimakethe letibanti naletivulekile. Kukhula kulesifundza lesiseSahara lengentasi kulindzeleke kutsi kufinyelele ku-4,5% nga-2015.

Ngaleyo ndlela, i-SADC igcile kakhulu ekuphotfuleni inchubomgomo yetetimboni yalesifundza.

INingizimu Afrika itawuchubeka isebente ekhatsi eNhlanganweni Yebunye be-Afrika kanye naku-SADC kute itimbandzakanye ekusungulweni kwekuhwebelana lokukhululekile kwalelivekati kanye nekukhutsata tindlelalisu tekwandzisa timboni e-Afrika.

Share this page

Similar categories to explore