Sitatimende semhlangano Lokhetsekile weKhabhinethi mhla ti-13 Bhimbidvwane 2016

1. Umnotfo
1.1. IKhabinethi ihlangene kute icocisane ngesimo setemnotfo kanye nangetindzaba letiphatselene nebhajethi. IKhabhinethi ibone kutsi kunemaphuzu lamanengi lanelifutse emnotfweni walelive.

Simo semnotfo emhlabeni wonkhe sibe ngulesibi kakhulu kuletinyanga letisandza kwendlula. Kukhula komnotfo lokuhamba kancane emhlabeni wonkhe kukhomba kutsi, kahle hle kunebutsakatsaka emnotfweni kanye nebungoti lobusetulu kumave lamanyenti lasatfutfuka, lokufaka ekhatsi nelive lase-China.

Lokuvuka kwemnotfo lokulindzeleke e-USA kunawubanga kutsi kube nekwenyuka, emhlabeni wonkhe, kwemali loyikhokha nawuboleke imali. Kwehla kwemtsamo wekuhwebelana kanye nekungatinti etimakethe temhlaba tekutsenga nekutsengisa emasheya kusho kutsi kunesidzingo sekutsi tive ticine futsi tente tintfo ngekucophelela kulesikhatsi lesitako.

IKhabhinethi iphindze futsi yabona kutsi kube nekuzuza lokutsite ngekuba phasi kwentsengo yawoyela longakahlutwa. Live laseNingizimu Afrika njengaloku lelive lelihweba kakhulu ngekutfumela timbiwa ngephandle, likhatsatekile ngalokuchubeka kwekwehla kwentsengo yekutsengwa kwetimbiwa.

Hulumende uyachubeka ngekwakha etikwalesimo semnotfo salelive lesihlukahlukene, kantsi netinzuzo talokutfunyelwa ngephandle kuyachubeka ngekusima kakhulu kulokuyinsimbi kanye nasetintfweni letisengakaguculwa.

Lokwehla kwentsengo yetimbiwa kutawuphindza futsi kubuyele esimeni sako ngekushesha. Loko kutakwenta kutsi kube nemphumela losimeme emnotfweni waseNingizimu Afrika kanye nemave amanengi abalingani betfu elivenikati lase-Afrika.

Kwehla kwemandla eLirandi kuleminyaka lembalwa leyengcile kunika ematsemba lancono ekukhula kwemtsamo wetimpahla letitfunyelwa ngephandle, kanye nekuhlangana nentsengo lephasi yawoyela, kusite ekutseni kwehlise kucindzeteleka kwisikhwama semali yelive. Noma kunjalo, lokukhula lokubutsakatsaka kumave labahwebelana neNingizimu Afrika kusho kudzingeka ngendlela lephasi kwemikhicito yaseNingizimu Afrika kumave angaphandle.

Simo semnotfo wemhlaba wonkhe sitsatseka njengalesinensayeya kumave lasafufusa, lokuhambisana nentsengo lephasi yetimbiwa kanye nekucina kwenchubomgomo yetemnotfo eMelika lokuyintfo leletsa kucindzeteleka kulutjalotimali nekukhula lokulindzelekile. Loku kubange kutsi kube nekungatinti lokukhulu kutimakthe temhlaba tekutsenga nekutsengisa emasheya.

Lirandi laseNingizimu Afrika, lelisemkhatsini wetimali temave lasafufusa lekuhwebelana ngato kakhulu, lishayeke kakhulu kulamaviki lengcile.

Kulesimo semnotfo wemhlaba wonkhe lesimatima, lapho onkhe emave ebukene netinsayeya letimatima, Ikhabhinethi isicinisekisile sidzingo sekutsi hulumende angenelele ngezikhatsi lezithize  kanye nangekutsatsa sincumo sekubuyisa litubane lekukhula kwemnotfo.

1.2. Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) luniketa letinyatselo tekungenelela. Hulumende utawufinyelela kubalingani, ikakhulu betemabhizinisi netinhlangano tebasebenti, kute kwakhiwe lokutawuvunyelwana ngako macondzana nalokutawukwentiwa ngekuhlanganyela kute kusimamiswe umnotfo, kwakha kutsembeka, kwenyusa lizinga lelutjalotimali nekubuyisela iNingizimu Afrika endleleni yekukhula lokungukhukhulelangoco kutemnotfo. Inkhulumo Yebunjalo Belive mhla ti-11 Indlovana itawuchaza ngalowo msebenti.

1.3. IKhabhinethi yesekele tinyatselo letimatima tekubuyisa indlela lesimeme yetimali tahulumende, ngekubuka lesimo lesibutsakatsaka setemnotfo wemhlaba wonkhe kanye nemphumela waso lapha kulelive. Indvuna Yetetimali Pravin Gordhan utawuchaza leto tinyatselo ngesikhatsi etfula ibhajethi yavelonkhe mhla tinge-24 Indlovana 2016.

2. Kusitwa ngetimali Kwemfundvo Lephakeme

IKhabhinethi itivumile tichibiyelo kuluphakelo lwebhajethi yavelonkhe letitawugudluta imali kute kusitwe emanyuvesi ngetimali ngaphandle kwekuphula imikhawulo yencitfomali lemenyetelwe phambilini.

Mengameli Jacob Zuma neNdvuna Yetemfundvo Lephakeme Nekucecesha Blade Nzimande basandza kusho kutsi loluphakelo lwekubukana nekutsi timali tekufundza enyuvesi tingenyuki kulomnyakakufundza losetulu njengaloku kuvunyelenwe, kwesula sikweleti sebafundzi labakweleda Sikhwama Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngetimali (i-NSFAS) kanye nekuvikela kutsi lesikweleti singakhuli esikhatsini sethemu lesemkhatsini.

Letinyatselo tekungenelela tingumphumela wemihlangano leminyenti lebekhona lecale ngeMphala 2015 kantsi nanyalo solo isachubeka.  Indvuna Yetemfundvo Lephakeme Nekucecesha kanye nelitsimba lakhe letekulawula babambe imihlangano leminyenti nebaholi be-SASCO, Imikhandlu Lemele Bafundzi (ema-SRC), Inhlangano Yemanyuvesi aseNingizimu Afrika, Inyonyana Yebafundzi baseNingizimu Afrika, ema-CEO ema-SETA, Inhlangano Yeluntjintjo Kwetemfudvo Lephakeme kanye neLikomidi lasePhalamende lelibukene nemfundvo lephakeme.

Mengameli uphindze futsi wabamba umhlangano nebaholi bebafundzi waphindze wamemetela kutsi utawusukumisa Likhomishana lelitawuhlola letinkinga letivele kuTemfundvo Lephakeme. Letinkhulumiswano tisachubeka njengaloku singuhulumende sifuna kutfola likhambi lesikhatsi lesidze. Letimfuno tebafundzi tihambisana netinjongo teluhlelo lwahulumende lolumayelana netemfundvo.

2.1.1. Njengesinyatselo lesiphutfumako, sekukhokhwe tigidzigidzi le-R2,33 kute kusonjululwe kushoda kwemali mayelana netimali tekusebenta kwemanyuvesi ngenca yalesivumelwane sekwenyusa imali yekufundza yanga-2016 nga-0%.

2.1.2. Ngemnyakamabhuku wanga-2016/17, hulumende ubeke embili R2,543 yetigidzigidzi temali yembuso yekusita kutsi yabelwe i-NSFAS kutsi inikete kubolekiswa kwemali kute kusitwe bafundzi labange-71 753 lababonakele kutsi bayafaneleke kutsi basitwe ngetimali i-NSFAS kepha bangasitwa ngalokugcwele nome abazange sebasitwe sanhlobo vele kuyo yonkhe leminyakakufundza lemitsatfu leyengcile. Loku kusho kutsi labo bafundzi labafanele kutsi basitwe ngeke bavinjelwe kutsi bachubeke netimfundvo tabo ngobe bakwelata emanyuvesi imali yekufundza lesilele.

2.1.3. Letinye futsi tigidzigidzi leti-R2.039 titawukwabelwa i-NSFAS ngemnyakamabhuku wanga-2016/17 kute kusekelwe ngetimali bafundzi labangakasitwa ngetimali nome labasitwe kancane kepha labasasenyuvesi nga-2016 kute baphotfule tifundvo tabo.

Letimali tengeta kuletigidzigidzi leti-R10 i-NSFAS letatisebentisa ngemnyakakufundza wanga-2016.

Hulumende utimisele kunika imfundvo yamahhala ngemuva kwamatekuletjeni kubo bonkhe bafundzi labafanele ngekwetemfundvo labaphuyile nalabo bantfu labasebentako, ngekungengci imikhawulo lesimeme yetetimali tahulumende. IKhabhinethi icela bafundzi, basebenti, tifundziswa kanye nebaphatsi bemanyuvesi kutsi basebentisane nahulumende kute kufezeke lenjongo. Tento letitsikameta kufundza nome letidala kutsi kulindzeleke tintfo letingeke tifezeke tite imbuyiselo. Ludlame nekuwesabisa akwemukeleki.

2.2. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika babone kutsi kunetimo letiyinsayeya esikhatsini lesitako. Timo tetemnotfo temhlaba wonkhe tibutsakatsaka. Lifutse lelibi lentsengo lephasi yetimbiwa selivele liyavela eNingizimu Afrika. Kudvonsa kamatima kwalelive njengekunganeli kwekuphakelwa kwagezi solo kusekhona. Lesomiso lesikhulu sibanga bumatima etifundzeni letinengi.

IKhabhinethi inelitsemba kutsi bantfu baseNingizimu Afrika batawukhombisa kuba sive lesicinile lesikwatiko kubaluleka kwekusebenta ngekubambisana ngekuthula nangekuvana. Lokuvela kwalabo labanebuhlanga lokusandza kwenteka kucinise kutinikela kwetfu sonkhe ekwakheni sive lesite buhlanga, lesite kucwasana ngebulili nalesiphumelelako.

3. Kubekwa etikhundleni

IKhabhinethi ikuvumile kubekwa etikhundleni kwalaba labalandzelako:

3.1. UMnu. Shonisani Mathews Munzhedzi njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Kongiwa Nekuhlukahlukana Kwalokuphilako kuLitiko Letemvelo

3.2. Mk. Siphokazi Ndudane njenge-DGG: Kulawulwa Kwetinhlanti kuLitiko Letekulima, Letemahlatsi Netinhlanti.

Kubutwa ku:
Mk. Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekumtsintsa: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore